esmaspäev, veebruar 12

head jaanipäeva jah. ma tulin oslost tagasi...

rääkisin norras eesti neiuga inglise keeles, sest seltskonnas oli shotlasi. tema ütles mulle midagi ilusat ja ma tahtsin tänada. ütlesin hoopis "merry christmas".

oslo rongijaamas sain juhuslikult kokku vana tuttavaga tallinnast. no kui väike see maailm ometi võib olla, ah?

õppisin hääldama ühe armsa islandi poisi nime. tema meelest tuli mul jube hästi välja.

sõitsin bussis kogemata jänest.

rääkisin naiste vetsus keniast pärit naisega. pärast sõin koos hommikust ühe poolkenialannaga. go-go kenia!

kui ma ühel hommikul bensukast papptopsitäie kohvi ostsin, ajas müüja mu sealt kiiremas korras välja. ta pidi korra keldrisse minema ja poeuks oli vaja lukku panna. aga kohvi sain ikka kätte.

nägin rongiaknast oma lemmikvaadet - lumine maastik õhtul sinise hetke aegu. ütlemata ilus oli.

oslo raudteejaama hoone ees seisab suur tiiger. ei tea miks just tiiger?

vihastasin lennujaama turvakontrolli peale. sest pidin isegi oma saapad jalast ära võtma. eks see üks inimeste kiusamine ole. terroristid on ju ometi kavalad. niimoodi tavakodanikke läbivalgustades ja neilt veepudeleid ära võttes küll ühtegi bin laadenit kätte ei saada. aga noh, eks see kõik loob illusiooni, et meie turvalisusega ikka tegeldakse.
oleksin lennukiga peaaegu alla kukkunud, sest minu kõrval istuv mees ei järginud turvanõudeid ja kuulas musa kui elektroonilised aparaadid oleks pidand kinni olema. õnneks stjuardess tuli ja päästis meie kõigi elu.

proovisin tantsida merenguet ühe nunnu mehhiklasega, kes ei oskagi merenguet tantsida. aga puusanõks oli tal siiski olemas. neil pidavat see kõigil olema, nagu ta väitis. ta ütles ka, et ma olevat geenius. mulle meeldib, kui mulle selliseid asju öeldakse, muideks.

oslos maksab kohvikus üks latte ja võileib 11 eurot ehk siis mingi 170 eeku. sama hinna eest saab ka pitsa...

tegin seal norras igasuguseid julgeid asju. asju, mida ma ei julge aga siiski tahan teha. sest julgus on ju tegutsemist ka siis, kui kardad. suhtlesin inimestega, kellega ma üldjuhul ei suhtleks. tundsin end hästi situatsioonides, kus ma varem oleksin täiesti krambis olnud. ma ütleks, et see, mis minuga uuel aastal toimus, omab positiivseid tagajärgi. see polnudki lihtsalt mingi emotsioonilaks. jumal tegi hoopis põhjalikumat tööd...



* pilt on denka tehtud, samalt reisilt.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Elu. Algusest keele kohta lugedes meenus, kuidas ma juba kaks korda olen venelasest ühistu esinaisele kõne lõpetuseks öelnud dobrõi vetsher ja siis purskan naerma, sest see on nii naljakaks ja ei oskagi enam midagi öelda. Nii suus on see head õhtut. Praegu ka naeran.
Aga sinine hetk talviti on ka minu ammune lemmik.
Tore, et reis korda läks.

Anonüümne ütles ...

tore reis sul :-)
aga mis paljajalu turvakontrolli läbimisse puutub, siis Tallinnas harrastatakse seda juba ammu .. ma reisile minnes mõtlen nüüd juba seda ka, et jalas oleks saapad, mida kerge vaevaga ära ja pärast jälle jalga saab .. igasugused nööritavad iludused on täiesti välistatud :)

Anonüümne ütles ...

sau beib, muide mul on sust sealt reisilt paar pilti kaa. kui sa tahd neid lähemalt vaadata, siis anna aga teada ja ole msn'is või kuskil kuhu saan sule enid sisi edastada.
aga nooras oli lahelahelahe. ma ie saagi aru, mix ma nii harva sealkandis olen liikunud. selgus et nt Ösp'i nägin ma 4 aastat tagasi ja Maijat5 aastat . jube.