быть или не быть...
kuigi kõik on põhimõtteliselt väga hästi, on mul ikkagi selline tunne. ihmisen ikävä toisen luo... no miks ometi on armastus nii komplitseeritud asi? ja miks peab inimene kogu aeg midagi tahtma? ma nägin halba und. ning kardan, et ei suuda kunagi kedagi armastada...
ma ei saa täna endaga hakkama.
Как молчание ледяной зимы
Нас закутало неизвестностью
Здесь так долго друг друга искали мы
И конечно пропали без вести
Проститься, за потерей потеря
И года полетели
За дождями метели
Перелётные птицы...
3 kommentaari:
Kuule- sa võid ju iga kell soomemaa niiskesse öösse joosta ja oma ängi välja karjuda. Võid ka pussi või kirve kaasa võtta ja siis masendusest ulgudes sellega mõnda puud või maja seina taguda. Maapiirkondades muidugi nii pikalt ette ei mõelda vaid äsatakse esimesele vastutulijale. No mis sa ängiga ikka teed, kui meel on haige ja pilved on madalal...
Pärast muidugi ajalehed jahuvad midagi rassismist ja võõrandumisest.
Ma sõnadest väga aru ei saanud, nutune paistis küll, aga see-eest vahva, kuidas seal muusikavideos vahtralehed olid lendama pandud. Mis kurbusesse puutub, siis juhtub mul tavaliselt nii, et kui kurb hetk käes, on tunne täiesti lohutamatu. Nii hull on, et ei kujuta ettegi, et võiksin end üldse rõõmsana tunda. Aga siis läheb aega mööda (abiks on, kui saan magada või kellegiga rääkida) ja vaatan muhelusega tagasi möödunule. Kummaline :-)
jaa, üldiselt kurbus läheb ikka millalgi mööda. mul venemaal üks sõbranna, kelle motoks oli: i eto projdet. ka see läheb mööda...
Postita kommentaar