interlude...

mul internett (ehk vahevõrk?) jumpsib. juba mitu päeva. peaks vist tehnikapoodi minema ja asja kuidagi parandada püüdma. mitu päeva planeerin kuid kuidagi ei saa mindud ja tehtud. hommikuti enne tööd on nii hea uni, et vaevalt jõuan kella üheks linna oma armsasse merepurki. mul läheb juba kolmas nädal õhtuvahetust. hakkab tasapisi tüütama. sotsiaalne elu on 0,2. kuid võiks ju olla näiteks 10. on ju suvi, ma olen noor ja vaba (niivõrd kuivõrd). noh, noor ja ilus igatahes.

eile oli vaba päev. põdesin toas nohu ja lugesin kate atkinsoni human croquet läbi. terve päeva lugesin ja õhtul kell 11 olin omadega mäel. raamat on nii segane, et peab vist veel kord läbi lugema. triibik on seda ilmselt lugenud. ütle, kas sina said aru, kes see pruunide juustega mees on, kellega noor isobel lõpuks kokku saab? huvitav tükk on küll, sellest peaks analüüsi kirjutama. siis saaks raamatust natuke aru ka... teos on kahtlaselt sarnane atkinsoni teise raamatuga, behind the scenes at the museum. samad teemad, sama ülesehitus. kuid siiski oskas üllatada...