hah!

maailm on täis komöödiaseriaale, kus naerdakse nende üle, kes mõnele inimesele armunult otsa vaatavad ning tema jutust tuhkagi aru ei saa. kuna on nii lummatud oma vestluskaaslase ilust või maitea millest.

noh, siuke asi juhtus täna siis lõpuks ka minuga. ma olengi enne sellistesse veidrikesse üleolevalt suhtunud, et kamoon, mees (või naine), mis, jutust ei saa aru või? et mis sa vahid seda rinnapartiid, ole asjalik. nüüd olen siis selle armunult vahtimise ka isiklikult ära proovinud. lausa töö juures.

selles koolis, kus ma hetkel asendusõpetaja olen, on väga kena, meeldiv ja muidu nunnu asedirektor. temaga mul ongi seal koolis kõige rohkem asjatamist, et kus ja mis ja kuidas raamatud, igasugu paberid ja kontrolltööd oleks seal kus vaja ja siis kui vaja. täna seisime koos koridoris teadetetahvli ees ja ta ütles midagi neljapäeva kohta. mina registreerisin ära ainult sõna neljapäev, sest imetlesin parajalt tema armsust ja keskendusin sellele, et see mees üldse olemas on. mitte sellele, mis toimub neljapäeval. siis küsisin, et misasja? noh, et ta paneb need siis sinna neljapäeval. jaa-jaa, olin mina nõus. ei julgenud küsida ka, et vabanda, aga ma ei saanud su jutust praegu sõnagi aru.

hiljem raalisin välja, et ta rääkis vist kontrolltöödest. eks ma neljapäeval lähe kohale ja vaata, mis nendega siis on...