faces, faces, faces...

nädalavahetusel oli helsingi lähistel billnäsis faces etnomuusikafestival. mina rabasin hommikust õhtuni tööd teha, nii et festivalile ei saand. aga niiiii oleks taht. olin seal paar aastat tagasi. hästi kihvt oli, artiste igast maailma kolkast. mäletan elavalt ühte mehhiko kunstnikku ja tätoveerijat, kes mulle aitähhi eest käe peale vahva pildi joonistas. ajasin juttu ka ühe tänavamuusikust iisraeli noormehega. kas te teadsite, et tänavamuusikutel on isegi omad võistlused ja puha? noh, mina enne ei teadnud. aga tema rääkis. tal oli selline number, et istus täiesti liikumatult oma kitarriga tänaval, ja kui keegi mündi viskas, siis mängis natuke, kuni jälle kivines. ise oli üleni siniseks värvitud. juuksed ka. ei tea, kuidas tal seal võistlustel läks...