muljeid londonist, vol 2. british museum

nagu korralikud turistid ikka, pidime ka meie veetma mõned tunnikesed briti muuseumis. londonis on rahva valgustamine väga andekalt organiseeritud. kõikidesse suurematesse muuseumidesse saab tasuta sisse. british museum on olnud avatud kõigile juba 18. sajandist saati. ainus halb külg oli see, et kõik saalid polnud avatud, kuna töötajaid polnd piisavalt. tahtsime minna lähis-ida saali ja uurida piibli ajalugu, kuid tutkit, brat. ei lastud. liiga vähe muuseumitädikesi. käisime siis aafrika ja assüüria osakonnas ning vahtisime muumiaid. mingites muudes saalides käisime ka...

enne uurimusretke alustamist kinnitasime ajaloomälestise ees keha. seal oli sadamiljon muud tegelast ka. inimesed sõid trepi peal lõunat, ja lisaks jooksis ringi kari koolilapsi koledates koolivormides. kohutav, et laste maitset ei arendata juba varakult...

see mees teadis küll maitsekuse kohta üht-teist. vaadake ikka, millised lokid! habe on eriti äge. ma lasen kunagi oma tulevasel mehel ka samasuguse kasvatada ja lokki rullida. siis on ta üle linna kutt. pildil on igatahes kuningas tiglath-pileser III, kes esitleb nimrudi juuksemoodi aastast 728 ekr.

kõige rohkem jäi miskipärast meelde aafrika saal ja eriti elupuu, the tree of life. see on kokku klopsitud relvatükkidest. mosambikis on olnud kodusõda 1977-92 ja rahvas on nende aastate jooksul soetanud endale tohutul hulgal relvi. ega neil eriti süüa ega riideid ei olnud, ainult relvi. 1995. aastal otsustati relvad tööriistade vastu välja vahetada, et rahvas ka iva hamba alla saaks. püssiga on eriti nõme künda või kõblata. ja kokkukogutud relvad saeti tükkideks ning putitati kokku kunstiks. tähtsaim kunstitükk on see puu. aga ka teisi elukaid koostati.

ja muidugi muumiad. me otsisime neid päris tükk aega aga näe, üles leidsime. see muumiapoiss näeb küll nii välja, nagu oleks tal kogu aeg hästi valus. ega see mumifitseerimine lõbus töö pole jah. ajud tõmmatakse konksuga nina kaudu välja ja muu selline värk...