esmaspäev, november 20

mees, kes manustas toitu...

olin sööklas ja minu vastas istus mees, kes sõi nagu masin. kahvel käis suu ja taldriku vahel korrapäraste ning tihedate vahedega. suutäite närimiseks polnud eriti aega, mees lihtsalt neelas oma riisi ja lihasousti. mõned riisiterad jäid suures söömahoos huulte külge rippuma, kuni järgmine kahvlitäis nad sealt minema pühkis. ning kuna kahvel käis üsna tihedalt, siis oli suu sisene olukord ka ilmarahvale kenasti näha. ma ei teadnudki, et nii masinlikult võib süüa. kuid kohvi jõi mees pikkamisi ja naudiskledes. vahtis enda ette tühjusesse ja näol oli kerge naeratuse vine...

6 kommentaari:

annushka ütles ...

ma ei tea, kas on üldse viisakas jälgida ja kommenteerida teisi inimesi, kuid ma siiski teen seda... sest maailm on ju hiigla huvitav koht kus on uhvitavaid iminesi, eksju.

Anonüümne ütles ...

See on täitsa teema!
Mina juhtusin nägema Ühispanga sööklas ühte vanemat ja pealtnäha täitsa korralikku naisterahvast, kes lakkus leiva pealt võid. Kusjuures, ta oli ise või leiva peale määrinud! Kui tal nii suur võinälg oli, oleks võinud võtta pütist ka lusikaga, mitte enam leiva peale määrida. Küll oli võigas vaatepilt!

Anonüümne ütles ...

sa kirjutad ilusasti!
"...kerge naeratuse vine..."
lihtsalt suurepärane.

Asjadest ütles ...

Kunagi jagasin korterit muidu vahva noorsandiga kellel oli ainult see viga, et peale söömist lakkus ta oma taldriku korralikult puhtaks. Minu sõimust hoolimata oli ta selles väga järjekindel. Lausa haletsusväärselt püsiv ma ütleks. Pärast ma sain aru, et see on vist mingi ohutu haigus. Mina näiteks ju krutin juukseid. Inimesed on väga omapärased jah.

annushka ütles ...

või lakkumine võidab! kas ta ainult limpsas veidi või lakkus terve leiva puhtaks?

andrus, no kui vahel omaette kodus taldrikult hakklihakastme viimsed riismed lakkuda, pole ju veel midagi katki. aga kas ta seltskonnas ka nii tegi? siis oli jah päris kõva tõbi külges...

sellest minu mehest veel. algul ma mõtlesin, et ta on pime. silmad langetatud, vaatas ta väga kaua ühtesoodu oma taldrikut. nagu pimedad mõnikord hoiavad laud suletud, et rahvas ei vahiks. aga kui toit hakkas lõpule jõudma, tõstis ta oma silmad ja läks kohvi järele. polnudki pime...

Anonüümne ütles ...

Ei limpsinud ta midagi. Kohe isuga lakkus nagu oleks mingi aine puudus.

:D:D hea teema ikka tõesti arutleda:D