oh sa soodom ja komorra...

kuulsin metroos pealt, kuidas kena välimusega eesti noormees rääkis kõva häälega telefonis.

"olete sees või väljas?
...
ah sees... ja nett ka sees?
...
no vaadake ikka ilusaid naisi.
...
no ikka ilusaid.
...
mine vaata seksinestoonia punkt komm.
...
ess-ee-iks inestoonia, noh.
...
ei, punkt komm.
...
seal on igasuguseid asju püsti.
...
jaa, eesti naised.
...
ma ei oska helsingis midagi teha, lähen hakunilasse (see on vantaa linnaosa -toim.).
...
ei, ma ei saa sinna sisse. ma saan ainult saastakohtadesse sisse, sinna ei lasta.
...
jaa, laulsin talle. eesti keeles ikka.
...
nojaa, eluaegne keeld."

läheduses istus punt umbes viieteistaastaseid soome noormehi ning neide. üks poiss kõneles telefoniga, siis ütles teistele, et ta visati praegu kodust välja. aga et ta viinakapi võttis ikka kaasa. et oli öeldud, et kui ta (kuhugi) läheb, siis pole vaja enam koju tulla. igal mehel paistis taskus olema paks valge viina plasku. neist siiski avalikult ei joodud, ainult vilksamisi näidati. ühel nunnul latsekesel oli see plasku peaaegu juba tühi. poisuke ise istus pea rippus pingil ja mõmises midagi. kaaslased vahetasid omavahel natuke nõutuid kuid lõbusaid pilke. kutt sai siiski omal jalal veel vagunist välja.

jah, laupäeva pärastlõuna on käes...