annushka harjutab naabritega kaklemist...

oi, peaaegu oleksin magama läinud ning eilse päeva suurima seikluse kirja panemata jätnud. noh, see minu vahva joodikust naaber. hakkas jälle eile oma stereosid vingutama. kuigi mul lisa ekdahl toas leelotas, oli ülevalt ikka tümpsu kuulda. tuli maikel jaksonit, jazzi ja no rokki ikka ka. naaber mul ju rokimees.

ma läksin siis pool kaksteist öösel ukse taha kloppima, et lõpetagu ära. enne ma olen sellist asja veidi kartnud, kuid ükskord sõbranje siin juba näitas eeskuju, ma sain ka julgust. kujutasin ette, et naaber on turske pika patsi ja rokihabemega sell, kes mind ülalt alla põrnitseb ning p**sse saadab. mitme kellahelina peale tehti siis uks lahti, selline trullakas kiila peaga muhe mehike vaatas purjus silmadega otsa, teretas kättpidi ja tutvustas ennast - harri. no, ma rääkisin oma mure ära, et oleks vaja vaiksemaks keerata. jaa-jaa, kõik on korras. noh, mina läksin siis kottu tagasi. mõne aja pärast jälle kohutav tramburai. panin jälle sussid jalga ja kappasin teisele korrusele. et no kuulge, onu, kaua võib. tema jälle, et tere, kes teie olete, tema on harri. mina ütlesin, et ma kutsun politsei, kui see asi ei lõpe. tegin kurja häält ka. onu ilmselt eriti millestki aru ei saanud.

voodis uni ei tulnud, sest liberian girl üürgas lae taga. politseid kah ei viitsinud kutsuda, magada tahtsin hoopis. otsisin sahtlist välja kenad kollased kõrvatropid. vati sees oli täitsa hea olla...