a star is born...

eile oli helsinkis kunstide öö. vihma sadas küll natuke, aga rahvas oli ikkagi liikvel. meie pakkusime kodanikele oma tantsuoaasis silma- ja kõrvarõõmu tunnikese võrra. kuna väljas oli lämbe ja märg ilma ning publikut kogunes üle ootuste neli korda rohkem, siis oli oaasis täielik troopika. ma ütleksin, et õhtu oli nagu päris. egiptuses ja pärsias on ka sama soe.

ning ahhhhh, kuidas ma kaifin esinemist. täielik artistka. kohtasin ka juhuslikult mõningaid tuttavaid ja manipuleerisin nad otsemaid ostma pileti tänaõhtusele kontserdile >jazz house >karnevaaliklubi. ma pole kunagi varem esinenud tantsuga elava muusika saatel... meil on ikka päris korralik orkester: ud, qanun, keman, naï, tabla, djembe (mis tegelikult pole araabia instrument, kuid meie orkester on nagu näha fusioonimeelne), bass, süntetisaator (on väga tähtis instrument araabia orkestris, eriti vaeses, sest asendab peaaegu kõiki teisi meloodilisi instrumente) ning isegi laulja!

all on pilt darbukast, kanunist ja ney-flöödist (mehed on mingid suvalised internetist tõmmatud). kusjuures pane tähele, instrumentide nimetusi võib kirjutada umbes sajal erineval moel: ney, nai, naï, nye, nay. olenevalt sellest, kes kirjutab. vinge, kui on vabad ortograafiareeglid, eksju...

see pilt tõestab, et kõik rahvad on ühesugused. või vähemalt seda, et eestlased ja araablased on sugulased. teisel pool maakera on ka tähtsaimad instrumendid trumm, kannel ja vilepill...