dreams are forever...

mulle on viimasel ajal meeldima hakanud bwo videod. nad teevad oma tõsist asja huumoriga, nagu ka endine army of lovers. eneseiroonia on terve mõistuse tundemärk. lisaks on martin väljakutsuvalt nunnu ning alexander bard tuletab mulle ühte head sõpra meelde. mitte välimuse, vaid ellusuhtumise poolest. ma nägin kusjuures täna öösel seda sõpra isegi unes. üldse oli mul väga huvitav öö, õhtul ei viitsinud koju tulla ja jäin sõbrantsi juurde. tema madratsil nägin siis igasugu seiklusi unes ning kohtusin heade sõpradega. kõigele lisaks olid mul vahepeal jalas tikkkontsadega mustad kingad. naiselikkuse tipp...