vanaisa õunapuu otsas...
tegelikult minu vanaisa viku eriti vist õunapuude otsas ei turninud. ta tegeles vabal ajal viinajoomisega. oli kohe kõrgema kvalifikatsiooniga alkohoolik. näiteks kui minu emme ja issi abiellusid, siis pandi vanaisa viku sauna luku taha. et ta pidu segama ei tuleks. nii et polnd seal mingit romantilist 'isa annab tütre tulevasele mehele üle', nagu praegusel ajal kombeks. siis lihtsalt marsiti zagsi, kirjutati mingile paberile alla, kiire musi, paar lilleõit ja siis - jooma! emme mul vist eriti ei joond, kuna mina olin tal kleidi all juba päris pirakas.
aga jah, vanaisast. tema oli meil tark mees, õppis ise akkordionit mängima. pärandas selle isegi minule. mille tõttu ma olen pidanud aasta aega muusikakoolis vaevlema ja endast kolm korda raskemat lõõtspilli tõmbama. lisaks oli tema ka polüglott ehk mitmekeelne. rääkis soravalt eesti, soome, vene ja saksa keelt. nii et ka selles andes võin ma vabalt teda süüdistada. lisaks tegi ta hästi süüa, eriti pannkooke pühapäeviti. loomulikult, kui ta parajasti purjus ei olnud. kõva töömees oli ta kah. oli mitu aastat kaevanduses tööl.
olen kuulnud igasuguseid naljakaid lugusid oma vanaisa vikust. näiteks polnud minu emmel noorest peast kunagi lõhnaõli, sest viku jõi kõik pohmellis peaga ära. ükskord oli viku väike-maarja kultuurimaja remontimas ja kukkus saali rõdult alla. muud polnudki häda, ainult nina kukkus pooleks. sellest peale oli tal pikkupidi keset nina sügav joon. aga noh, armid ainult kaunistavad meest. purjus peaga meeldis vikule hirmsasti laulda. siis pani vanaema ta kööki luku taha. seal ta veetis öö kusheti peal kõlava häälega lauldes. õnneks mingil ajal ehitasid mu vanavanemad endale oma maja. siis said naabrid laulva viku nuhtlusest lahti. kahjuks oma pere ei saanud. vähemalt mitte enne 1979ndat aastat.
viku ei armastanud eriti lapsi. endal oli tal üksainus. seegi sellepärast, et vanaema keeldus aborti tegemast. oleks ennemini lahutanud. aga kui mina sündisin, siis nähti vikut ükskord mind isegi süles hoidmas! vanast peast läks ilmselt lastesõbralikumaks.
kahjuks mina tema sõbralikkust eriti tunda ei saanud, sest viku suri maha kui ma olin alles 8-kuune. läks sõpradega kuskile furgoonautosse jooma ning lämbus seal ära. koju tuli juba surnust peast. minu jaoks ongi vanaisa viku lihtsalt valge ristiga haud ja valusnaljakad lood tema elust ja tegemistest...
5 kommentaari:
Oli see sinu emapoolne vanaisa? Mul vanaisaga sarnane lugu. Olevat väga oodanud oma noorema tütre esiklapse sündi (sündisin juunis), aga paraku kevadel jõi liiga palju. Saatusliku lõpuni. Ei teagi, kuidas see alkovärk tal alguse sai. Oli kõva pillimees olnud. Mängis külapidudel viiulit, seal vast ikka oli napsupakkumist, hakkas külge tõenäoliselt. Millalgi nõuka aja alul töötas kolhoosis ja siis ühel kevadel vili ei tõusnud. Arvati, et tema ära varastanud, läks Siberisse nagu niuhti. Hiljem vili muidugi hakkas tõusma ... hiline jahe kevad oli.
Pärast amnestia saamist (Stalini surma puhul anti) tuli Eestimaale tagasi ja ehitas oma kätega perele maja, kus mu vanaema surmani elas. Vanaema elas lesena jube kaua - 27 aastat.
minu vanaemal kah 27. aasta lesepõlve käsil. loodame, et ta on veel meiega mõnda aega.
alkohololevat ju ka ameerika indiaanlaste suur nuhtlus. et need, keda ära ei suudetud tappa, on alkoholiseerunud. viin on ikka täitsa jube asi...
Jah, ka minu vanaisa jõi ja töötas nagu loom. Aga see oli ju ka üks väheseid asju, mis aitas venelaste valmistatud valu ja lollust unustada.
Aga mu emapoolsest vanaisast tean ma kahte asja: vanaisa oli lakas heinte sees peidus ja vene sõdurid sorkisid tääkidega heintes, nii sai vanaisal pintsakuhõlm läbi torgatud- aga üles ei leitud. Siis ta oli mõnda aega metsas. Ja siis, kui ta siberist tagasi tuli, ajanud teda kord koer hoovis oma haukumisega närvi. Vanaisa haaras kirve ja raius koera tükkideks. Päriselt kaa- nii ma olen vähemalt kuulnud. Muud ei teagi.
kase jaani vanaisa oli ikka üks konkreetne mees. à la oli koer, oli probleem. pole koera, pole probleemi...
Postita kommentaar