via con me, paolo...

kuus aastat tagasi elasin peterburis ühes vahvas ühikas, kus elutses igasugust huvitavat rahvast. minu parim sõber seal oli dagestanlanna anisa. palju õhtuid veetsime ka koos itaallanna enzaga. enza armastas mängida kitarri, katrien (belgiast) mängis klaverit. ja mina laulsin. anisa oli väga hea kuulaja...

ühel õhtul enza küsis, kas ma oskan laulu via con me. et olevat väga kuulus laul ja kuulus laulja. mina polnud paolo contest halligi kuulnud. see muidugi väga üllatas enzat, et kuidas ma ei tunne kuulsat itaalia lauljat. ei tundnud, noh. polnud meie küla poiss. siis me õppisime kambaga laulu ära ja trallitasime seda päris mitmel korral. laulu lahedaim koht on järgmine:

"Chips chips chips/Du du du du du/Ci bum ci bum bum"

aastate jooksul olin kogu asja ära unustanud. laenasin ükspäev muusikaraamatukogust juhtumisi conte plaadi, et kuulan ka, mis mees see õige on. ning mulle hakkas ta hirrrmsasti meeldima. kuulan ühte ja sama plaati päevad läbi. juhtumisi tippisin youtube.com'i sisse conte nime ja leidsin selle siin. see sama laul, mille enza kunagi õpetas!!! ahhh, nostalgia...