stranger in the night...
täna kohtasin head inimest. eksisin majade vahel ära ja küsisin ühelt väikeselt vanalt köökus onult, et kuidas saab sinna, kuhu mina tahan. onu tegi suitsu ja tal olid kõige kollasemad sõrmeküüned, mida mina oma elus näinud olen. tema näitas käega, et mine seda rada mööda. mina tänasin ja hakkasin pika sammuga maad mõõtma. siis hargnes tee kaheks. keerasin paremale, kuid siis kuulsin, kuidas keegi kaugel hõigub. see oli see onu, kes vehkis, et hoopis vasakule tuleb minna. ma siis hüüdsin kõva häälega aitähh! ja kappasin näidatud teed pidi edasi. jõudsingi kohale.
2 kommentaari:
Annushka!!! Ma saan aru, miks sa pealt näha nii igava asja siia kirja pannud oled. Üks asi on onu ligemesearmastus, aga teine asi (ja mis paljudel juhtudel teebki kogu sündmuse nii erakordseks) on kollased küüned! Oi kui tihti olen ma õhevil olnud mo jaoks tähenduse saanud imejuhtumistest ja kui siis kellelegi seda edasi püüan anda, see mühkab vaid matsikombel. Üldse ei saa aru! Onju.
:)))
Stiilinäide: läksin mina Vikerlase keskuse mänguasja poodi Hiinas valmistatud Genat ostma, kes laulis vene keeles (selliseid lahedaid mänguasju on võimalik osta ainult sellistest sürridest kohtadest). Uudistasin teisigi müügil olevaid tegelasi, kui mu pilk jäi peatuma...ehtsal balsameeritud skorpionil, raami sisse pandud, 200 krooni! Käsitöö. Ja ta oli müügil mõmmide, jäneste ja rebaste vahel!!! Müüja oli selline õnnetu olemisega. Ise mõtlesin - huvitav palju tal ka käive on, kindlasti lapsed kodus...apppiiii, kui õudne elu! Ja firma nimi oli...OÜ Kuupaiste!
kahjuks ma isegi ei tea, mis ja kus on vikerlase keskus. ilmselt sürr mis sürr...
Postita kommentaar