unbreak my heart...
süda narmendab. ega ei oska seda kuidagi terveks teha. aeg parandab kõik haavad, öeldakse. aga mis siis, kui haava asemele jääbki kibe juur ja kole arm? ei tahaks nagu. mispärast peavad inimsuhted nii segased olema? ma ise ka muidugi paras teeskleja... ei julge otsekohene ja siiras olla, sest äkki keegi ei tahagi mind ja mu siirust. ning võibolla teised mõtlevad ja kardavad samamoodi. siis näitlemegi koos mingit haiget näidendit ja pärast nutame üksi kodus.
keegi ütles kunagi, et rohkem kui surma kardavad inimesed elu. nii ongi. ma kardan valu, mida elu endaga kaasas kannab. igale päevale oma valu. naljakas on see, et ega see kartmine valu eriti vähemaks ei võta. valu tuleb nagunii. et võiks ju kartmata jätta. kuid põgenedes ühte sorti valu eest saangi siis teist sorti tunda. kuus-null ikkagi. mitte minu kasuks.
siiski on vist parem on anda kui andmata jätta. isegi, kui sind kogu su annetega tagasi tõugatakse. see on risk, millega armastus peab leppima. jumal tegi täpselt samamoodi. riskis sellega, et keegi teda ja tema armu nähagi ei taha. ega paljud ei tahagi. aga jumal riskis ikkagi....
kas mina julgen?
9 kommentaari:
no ja kaua nad su võltsi ja ebasiirast Sind tahavad? kaua sa ise ennast sellisena tahad? :)
ega eriti kaua ei tahagi... valu ongi sellepärast kavalalt väljamõeldud asi, et ta sunnib inimest muutuma. et valu lõpeks. muutos on mahdollista!
https://marta.wordpress.com/2006/04/10/tegijad/
Mis sa Annushka seal jaurad nüüd ;)? On ju vana tõde, et "parem on teha ja kahetseda- kui tegemata jätta ja kahetseda". Ma ei pea nüüd silmas seda, et sa peaksid poest komme näppama või piletita sõitma või muidu mingi ilgusega hakkama saama, vaid, et "suu tuleb lahti teha". On olemas ka 1 ütlemata hea õppefilm...mingi...seal oli see Hopkins- ta oli mingi mõisateener ja sinna mõisa tuli 1 majapidajanna ja oli näha, et Antonyle see teenijanna meeldis aga ta oli nii neetult hästi kasvatatud ja järgis muudkui etiketti ja ei teinud suudki lahti. Hopkins meeldis majapidajannale kah nagu. No oli selline traagika seal neil- vaatad, vaatad- ja tahaks teleka ees kisama pista, et "davai Hopkins- ütle midagi!!...- mida sa passid- mine järgi talle!!...ära panne ust kinni debiil!!...võta ennast kokku nüüd!..."jmt.
oh jah, kase jaan... ma olen ka nii neetult idealistlik... minu meelest peaks MEES kõigepealt suu lahti tegema, näitama julgust. kas see on hästi tobe arvamus? kas ma näitan nüüd välja mingit nõmedat lossipreililikkust?
see ei ole mitte ainult lossipreililikkus vaid lausa diskrimineerimine seksi alusel. kaasaegne naine peaks ise ka suu lahti saama :P
mees tegelikult a) ei loe silmist b) ei saa aru kaudsetest vihjetest c) ei saa aru otsestest vihjetest :(
ps. see film: "The Remains of the Day"?
aga mai taha olla kaasaegne naine!!!!!!!!!!!!!!! ma tahan rüütlit valgel ratsul. ja mis värk on, et mehed tõesti ei saa aru otsestest vihjetest? ma ju ikka natuke saan suud lahti... kuskohal on evolutsioon nihu läind, mh, ah?
soomes on nii vastik värk nende kaasaegsete sugurollidega. umbes et naine tahab midagi, läheb ja võtab selle mehe käest ja ongi asi vask. mees vahib suu lahti, et mis toimus. ökkk. eriti ajab mind see närvi näiteks salsapidudel. salsa tuleb ju kultuurist, kus mehed on machod ja naised on leidid. soomes mehed ootavad seina ääres, et naised neid tantsima võtaksid. hullumaja, hüpake!
noh, ise tead, loodetavasti ei jää sa igaveseks õhkama... :)
sepp, mu sõber rebaseplika arvab, et äkki sina oledki minu saatus. oled vä? katkine käsi on sul, aga kas hobust ka on? valge ei peagi olema, muu värv käib kah.
Postita kommentaar