je t'aime tant...

tõeline ühendus inimeste vahel on päris haruldane. õnnelik on inimene, kellel on keegi, kellega on hea ja kerge suhelda sügaval tasandil. kui toimub tõeline kohtumine. kui inimesed näevad üksteist. nii nagu nad on. ja meeldivad teineteisele. nii nagu nad on.

selline sügav side on minul enamjaolt naistega. meestega kahjuks harva... tihti on juhtunud ka nii, et ma arvan, et on olemas eriline side, üksteisest arusaamine mingil maagilisel tasandil. ning hiljem selgub, et see kõik oligi minupoolne illusioon. et ma lihtsalt kujutlesin mõtteid teise inimese pähe... ja tegelikult elasime me kogu aeg üksteisest mööda. siis on küll valus. ning süüdistada pole ka kedagi peale iseenda.

selle teema parimaid illustratsioone on film before sunset. mind inspireerib see viis, kuidas romantiline armastus esitatakse elulähedasena ja üleüldse võimalikuna. sobib eriti hästi küünilistele ja haiget saanud hingedele. sündigu sulle sinu usu järgi...

"the idea that we only can be complete with another person is evil! right?"

p.s. julie delpy muusikal on pariisi kohvikulõhn ja sügise värvid. sellised, mis kraabivad magusalt hinge.