joulupukkilandia on maailma igavaim maa...
mingeid teaduslikke uuringuid ma pole sellel teemal küll läbi viinud, kuid rahvasuu räägib nii. eriti välismaalaste suu. soomlased ise on vist selle tõigaga harjunud. et eriti ei vingu. leidsin netist kiiruga näiteks uuringu, milles osalejatest 12 % meelest soomes on igav. ning võrreldes rootsi ja norraga, on soome igavaim.
alles paar päeva tagasi lohutasin oma ghanalasest sõpra, et ära nuta, see on täitsa normaalne, et sul on soomes igav. kõikidel on soomes igav! isegi lahedad tüübid (nagu mina!) muutuvad soomes igavateks ja lamedateks. sest siin on selline sotsiaalne surve. ja inimene, va kambaloom, püüab ikka kaaskodanikke järele ahvida.
kuid igavusel on ka teine, positiivne külg. soomes on näiteks väga turvaline ja rahulik elada. siin kõik funksib nigu kellavärk. ja inimesed jätavad su hinge rahule. keegi ei puutu. tee mis tahad. soome on introvertsete individualistide paradiis.
roman schatz väidab, et soomlased ei tunne elust rõõmu. kui saksas soovitakse inimestele "viel spass", siis soomes tahetakse hoopis tööst rõõmu tunda: "työniloa!" inimene peab olema asjalik ja efektiivne, mitte mingi naeratav loll. schatz annab ka välismaalastele head nõu. et kui tahad soomlasega hea jutu peale saada, siis halvusta ennast. räägi ära kõik oma vead ja kõik, mida sa teha ei oska. siis oled soomlasega kohe ühel lainel.
suur ja kuulus luuletaja eino leino kirjutab õnnest:
ei onni kärsi katseit' ihmisten.
4 kommentaari:
Nojah- ma pole soomes väga kaua järjest elanud, et saaks mingit pädevat ekspertarvamust omada. Aga ma olen elanud 2 nädalat lääne-pakilas. Ega seal eriti midagi selle aja jooksul ei juhtunud küll. See L-Pakila on selline rajoon nagu pässa Tallinnas- aga võrreldes pakilaga on pässa tõeline disniländ. Näiteks on pässa poe juures joodikutel mõnusad kogunemised, sest heki varjus on hea õlut ja ka odekolonni rüübata. Peale prügimäe sulgemist on seal küll vaiksemaks jäänud, kuid tõsised tegijad on siiski traditsioonidele truud. Samuti on pässas alati liikvel hulkuvaid koeri, kes hoiavad adrenaliini kõrgel ja meeled erksad- ja samuti on jäänud võimalus, et mõni suur koer sind ootamatult ajas haukuma hakkab- mis lisab igapäevastesse rutiinidesse meeldivat ärevust. Poes on kah põnevust palju sest samas lähedal on pudelite vastuvõtt mis toob kokku väga huvitavat rahvast, keda on siis väga õpetlik ja hariv vaadata. On noori lapsi limonaadipudelitega ja vanu kalasid viina ja õllepudelitega. Vaatamata üldisele rahulikule elukeskkonnale on pässas suudetud säilitada siiski ka oluline juhuslikkuse-moment, mis väljendub selles, et alati võib keegi sulle autoga otsa sõita (ühesuunalistel tänavatel on hea kihutada!) või niisama molli anda. Hiljuti pani 1 ettevõtlik noormees endise raualao juures toime isegi mõrva. Laip leiti samast lähedalt tiigi äärest. Peale selle asub pässas (st Pääskülas) endise saksa-aegse eesti omavalitsuse juhi Hialmar Mäe residents ja sõja aegne wehrmachti ohvitseride residents.
Lääne-pakilas seda kõike paraku silma ei hakanud. pakilas on poeskäik kindlasti paljude päeva tippsündmus- kuid seda pigem osturõõmu mõttes- mitte hariduslikus aspektis. Suur sündmus on kindlasti ka orava nägemine või nentimine, et keegi naaber värvib oma tara. Võõra inimese märkamine L-Pakilas tekitab aga juba kerget paanikat, sest võimalik, et tegemist võib olla mõne kahtlase eestlase või venelasega. Misasja nad siin hiilivad...?
a mulle soome meeldib, helsingi vähemalt. planeerin just väikest sutsakat, et helene schjerfbecki näitusele minna. mucha magasin maha. ja helsingi juugend - niuks. pärapõrgus on igal pool igav, olgu see soome või eesti või rootsi.
väga tähelepanelikud märkused pässa osas. soome kohta pole mingeid kommentaare ja seda enam Anne TULE EESTI.
aga pässa osas tahask lisada, et lisaks kõigele su mainitule oli siin par aastat tagasi suur lahin eestlaste ja venelaste vahel. õigemini ÕNNEKS ei suutnud lahing väga suureks minna, kuna politsei tuli vahele. koos oli kuskil 150 eestlast ja venelast. mõlemal osapoolel kaasas nii külm kui tulirelvad. isegi paar granaati. ma küll aru ei saa kui loll peab olema, et granaadiga minna kellegi vastu võitlema. probleem sai alguse sellest, kui üks tüdruk lõi teist tüdrukut ja siis selle teise tüdruku sõbrad läksid lõid peksid esiemse tüdrukut ja siis selel sõbrad omakorda läksid peksid nende sõprade auto aknad sisse ja siis kiskuski asi sõjaks juba.
siis veel see, kuidas üks 9 klassi lõpetanu aastavahetusel kirvega ühe külalise ää tappis ja tolel surnukeha ksukile põllule vedelema viis. ja paar päeva hiljem jalutas üks noormees mööda tänavat ja soovis vastutulevatele noormeestele head uut aastat(tal oli väike vine ka veel aastavahetusest sees) ja siis need mölisesid temaga. mille peale noormees läks võttis kodust kirve ja virutas ühele neist kirvega vastu jalga (õnneks küll kirve silmaga, mitte ei raiunud jalga otsast) aga kuna teisi oli ikka rohkem, siis võeti talt kirves ka ära ja peska sai ka veel pealekauba. no idiootsus ma ütlesn. ise kõik teatsid juba, et nende tuttav on kirvega tapetud aga ei , ikka tuleb ise ka kirvega jahile minna.
ah praeguseks siis aitab
oo jaa, jugend-helsingi on küll imeilus. eira, punavuori, kruununvuori...
selle igavuse all mõtlesin rohkem nagu inimeste üldist mentaliteeti. et mis on sotsiaalselt aktsepteeritav ja soovitatav. tuttav just rääkis, et oli käinud ühes baaris, kus mitte keegi ei naeratanud. umbes, et kas siia tuldi jooma või naerma. siis on veel selline vanasõna, et mies se tulee räkänokastakin, muttei tyhjän naurajasta...
Postita kommentaar