aids-narkar...
eile raudteejaamas tuli üks sõbralik aids-narkar muga juttu rääkima. et tere, kas ma saaksin aidata. et keegi ei taha teda aidata. ja et tema ei tahaks varastada ka. aga suitsu pole ja kõht on tühi. et ta ütleb kohe ausalt, et on aids-narkar ja ei keeruta. kuigi rääkis päris pikka juttu ja ma siis küsisin, et mis sa tahad. no et raha. viskasin viieka. küsis veel, et kas ta silmad on normaalsed. no, üks silm vaatas mulle otsa ja teie vaatas kuhugi üle õla. ma ütlesin, et muidu jah, ainult üks silm pole päris otse. ja et pupillid on ehk veidi laiemad kui muidu. polegi kunagi enne inimeste silmi niimoodi diagnoosinud. nüüd sai siis seegi asi ära tehtud. mõtle, kui tal ongi siuke viga, et silmad vaatavad eri suunas. noh, mõnel on ju. ega see siis tingimata pea narkotsist tingitud olema. või on? ega ma ei tea. ja mina siis kohe ikka ütlesin näkku ka...
3 kommentaari:
täitsa jube ju, mina oleks küll väikse trauma saanud :( tihtipeale vaatan ülilohkus nägudega kriipspeenikesi inimesi tänaval ja tunnen neile kaasa, et äkki neil on aids.
kusjuures üldse polnud hirmus. oli päevane aeg ja mees tundus kuidagi väga normaalne olema, lihtsalt veidi lömmis. aga ma poleks ikka sellist asja temast esimese ropsuga osand arvatagi...
no kui ta ise ka nii otse küsis (nii raha kui ka arvamust väljanägemise kohta), siis ainuke ja õige variant oligi ju ise samasuguse otsekohesusega vastata. rispekt, et sa vedelaks ei löönud!
Postita kommentaar