üliõpilase suu...

istusin metroos ja tegin põlve otsas hispaania keele grammatikaülesandeid. minu vastu tuli istuma keegi mees. vaatasin korraks talle otsa ja siis süvenesin jälle objekti pronoomenitesse. mehel oli vänge suitsuhais külges. ta oli nii läbi suitsetatud, et funktsioneeris juba ise sigaretina ümbritsevate inimeste jaoks. tead küll, mõnikord on mõni inimene näiteks viinast nii läbi imbunud, et temaga ühes ruumis olles jääd isegi purju. selline asi on täiesti olemas. kõigele lisaks on mul alust kahtlustada, et tegemist oli ka alternatiivseid mõnuaineid kasutava tegelasega. ega ma esimest korda linna peal narkariga vestle. igatahes silmavaade oli tal üliterav, meelde tuli sõna spiid. ninast tuli tatti. seda ta püüdis rütmiliselt sissepoole tõmmata.

see onu ootas algul veidi (ja tõmbas tatti sisse) ja hakkas siis minuga vestlust aretama. et kas ma õpin, jah? et mul on ikka täitsa üliõpilase suu. olen ma ülikoolis või keskkoolis? ah ülikoolis, nojah, suu on ikka täitsa üliõpilase oma. mida sa õpid? ah hispaania keelt, ahah. nojah, edu siis õppimises. ja jumala õnnistust ja kaitset. ma soovisin siis talle ka.

no ütle veel, et soome mehed on ujedad ja kinnised. mina kohtan küll igasugu avatud ja vahvaid tegelasi oma argipäevas. mehi, kes teevad mulle huvitavaid komplimente. sest no mis see muidu on, kui peaaegu kolmekümneaastase sinu käest küsitakse, et kas sa käid keskkoolis. kaval stiil naistele külge lüüa, ütlen ma...